AnyDesk Remote Desktop

Analüüsis AppCompare

Kui vajad aeg-ajalt abi teise seadmega või tahad oma arvutisse kaugelt sisse pääseda, võib AnyDesk Remote Desktop tunduda kohe kasulik. Minu jaoks pole selle väärtus selles, et seda iga päev avada, vaid selles, et see on käepärast just siis, kui arvuti juurde ei pääse või kellegi juhendamine telefonis liiga keeruliseks läheks. See on AnyDesk Software GmbH loodud tasuta äriäpp, mille mõte on vahendada kaugühendust eri seadmete ja operatsioonisüsteemide vahel.

Esimese nädala kasu: abi ilma kohale minemata

Esimestel kasutuskordadel on rakenduse otstarve lihtne mõista: ühendan seadmed ning kasutan telefoni või tahvlit kaugjuhtimiseks või saan lubada teisel inimesel oma ekraani vaadata ja juhtida. See sobib näiteks olukorda, kus pereliige ei leia arvutist vajalikku seadet või töökaaslane vajab kiiret abi rakenduse seadistamisel. Ekraani jagamine on tihti selgem kui juhiste andmine stiilis „ava vasakult teine menüü”.

Samuti on see abiks siis, kui jätsin faili kontoriarvutisse või tahan kodus kontrollida, kas tööarvutis on mingi ülesanne lõpetatud. Sellise kasutuse puhul tasub siiski arvestada, et kaugühendus ei tee telefonist mugavat asendust suurele ekraanile ja klaviatuurile. Väikeste kontrollide ja kiirete paranduste jaoks on see hea, aga pika tekstidokumendi või detailse töö jaoks eelistan endiselt päris arvutit.

AnyDeski paindlikkus on eriti väärtuslik, kui abistaja ja kasutaja ei kasuta sama tüüpi seadet. Telefoni kaudu arvutiga ühenduse loomine on teistsugune kogemus kui arvutist arvutisse töötamine: puuteekraan sobib kursori liigutamiseks ja mõne valiku tegemiseks, kuid täpsust nõudvad toimingud võivad olla aeglasemad. Minu praktiline soovitus on kasutada telefoni kiireks sekkumiseks, mitte eeldada, et see asendab täielikult lauaarvuti töövoogu.

Enne ühenduse alustamist mõtle läbi, mida teine inimene nägema või muutma hakkab. Kaugjuhtimine pole sama mis ekraanipildi näitamine: kui annad kontrolli üle, võib teine pool teha seadmes toiminguid. Seetõttu kasutan seda ainult siis, kui osapooled on ühenduse eesmärgis kokku leppinud ja kasutaja saab toimuvat jälgida. See lihtne harjumus aitab vältida valesid klõpse ning ebamugavat olukorda, kus keegi juhib seadet ootamatult.

Millal see päriselt aega säästab?

Hea argine näide on olukord, kus olen kodust eemal ja pean kontrollima arvutis olevat infot, kuid mul pole vaja tervet tööpäeva kaugseansis veeta. Ühendun, vaatan vajaliku üle ja lõpetan seansi. Teine mõistlik kasutus on tuttava juhendamine: selle asemel et paluda tal iga menüü kirjeldada, saan näha, kus ta on, ning aidata konkreetse sammu juures. Kui eesmärk on lihtsalt faili kellelegi saata, on failiedastus või pilveteenus tavaliselt lihtsam valik; kaugjuurdepääs tasub ära siis, kui vaja on kasutada just teises seadmes olevaid rakendusi või seadeid.

Rakendus on tasuta ning selle sisureiting on PEGI 3, mis on tavakasutajale rahulik lähtekoht. Ärikategoorias paiknev tööriist võib muidugi sobida ka isiklikuks kasutuseks, kuid see ei muuda iga kaugseanssi automaatselt mugavaks või riskivabaks. Kaugühenduse puhul on kasutaja tähelepanu ja kokkulepped sama olulised kui äpi enda käivitamine.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Igakuine väärtus: kasulik harjumus või tagavaravõti?

Kui kaugabi läheb tarvis kord nädalas, muutub see kiiresti loomulikuks tööriistaks. Kui vajadus tekib vaid paar korda aastas, on AnyDeski väärtus pigem kindlustundes: rakendus on olemas, kui keegi vajab abi või kohalikku seadet pole käepärast. Minu meelest on see täiesti arvestatav pikaajaline roll. Kõik rakendused ei pea muutuma igapäevaseks harjumuseks, et telefonis ruumi õigustada.

Oluline on eristada kaht kasutusviisi. Ühekordse toe puhul alustad ühenduse alles siis, kui abi vaja; püsivamaks ligipääsuks tuleb mõelda, millised seadmed peaksid olema kättesaadavad ning kes tohib neid kasutada. Esimene sobib hästi tuttava juhendamiseks. Teine võib olla kasulik oma seadmetele ligipääsuks, kuid nõuab rohkem läbimõtlemist: ära jäta ühendust avatuks lihtsalt mugavuse pärast, kui tegelikku vajadust pole.

Kui kasutad äppi tööasjades, mõtle ka sellele, kas kaugjuhtimine on sinu ülesande jaoks üldse parim viis. Koosolekul ekraani näitamiseks võib tavaline videokõne või ekraanijagamine olla sobivam, sest kõik osalejad ei vaja kontrolli seadme üle. Kui töötad pidevalt sama kaugmasinaga, võib suure ekraani ja füüsilise klaviatuuriga lahendus olla mugavam. AnyDesk paistab kõige kasulikum siis, kui vajad ligipääsu konkreetsele teisele seadmele, mitte lihtsalt võimalust sisu jagada.

Rakendusel on Google Play keskkonnas üle saja miljoni installi ning keskmine hinnang on 3,6 punkti umbes 133 000 hinnangu põhjal. Neid arve tasub lugeda kasutuse ulatuse, mitte lubadusena, et iga seanss on probleemideta. Kaugühendus sõltub mõlema seadme olukorrast, ekraanide suurusest ja sellest, kui palju tööd tuleb teha. Suur levik näitab, et lahendus on paljudele tuttav, kuid enda sobivust tasub hinnata praktilise proovimise järgi.

Väikesed töövõtted, mis teevad kasutuse sujuvamaks

Esimene kasulik võte on leppida teise inimesega enne seanssi kokku, mida teete. Kui juhendad kedagi, palu tal jääda seadme juurde ja jälgida toiminguid; nii saab ta vajadusel kohe öelda, kui ekraanil kuvatav erineb oodatust. Teiseks tasub enne ühendamist sulgeda või peita isiklikud aknad, mida pole vaja näidata. Need sammud pole keerulised, kuid muudavad kaugabi rahulikumaks ja vähendavad eksimusi.

Kolmas tähelepanek puudutab töö liiki. Kaugjuhtimine on tugevam valik seadete muutmiseks, rakenduse avamiseks või probleemi leidmiseks kui pikkadeks, korduvateks tekstitoiminguteks. Kui ühendus on loodud telefonist, võib väike ekraan teha menüüdes liikumise tülikaks. Sellisel juhul kasutan telefoni probleemi tuvastamiseks ja jätan põhjalikuma töö arvuti taha jõudmiseni. See väldib olukorda, kus tehniliselt võimalik lahendus osutub tegelikult aeglasemaks.

Hoolduskoormus ja versioonide jälgimine

AnyDesk ei nõua igapäevast tähelepanu, kuid kaugjuurdepääsu rakendus vajab mõistlikku hoolt. Hoian selle uuendatuna, kontrollin, millise seadmega ühendun, ja lõpetan seansi, kui ülesanne on tehtud. Äpi praegune versioon on 9.0.2 ning see töötab Androidi versioonist 5.0 alates. Vanema seadme puhul tasub mõelda ka sellele, kas selle ekraan ja jõudlus teevad kaugjuhtimise mugavaks, mitte piirduda üksnes ühilduvuse küsimusega.

Võrreldes tavapärase videokõnega nõuab see rohkem ettevalmistust: mõlemad pooled peavad teadma, millise seadmega ühendutakse ja mida seansilt oodatakse. Võrreldes pilve salvestatud dokumentide avamisega annab kaugjuhtimine ligipääsu tervele seadmele, aga just seetõttu on see ka suurema kaaluga valik. Kui vaja on ainult üht faili või mõnda fotot, kasutan pigem jagamist. Kui vaja on avada teise arvuti programm või muuta sealset seadet, on AnyDesk sihipärasem.

Rakendust hinnates ei tasu unustada ka kasutaja enda rutiini. Kui jätan kaugarvuti välja või pole see parasjagu kättesaadav, ei saa telefonirakendus seda olukorda võluväel lahendada. Enne kodust lahkumist mõtlen seega läbi, kas mul võib hiljem ligipääsu vaja minna. See on väike harjumus, kuid aitab vältida pettumust, kui tekib kiire vajadus ja ühenduse teine pool pole valmis.

Mis võib kasutamisel väsitada?

Kõige selgem kompromiss on väikese puuteekraani ja arvuti tööpinna erinevus. Kursorit saab juhtida, kuid pikad seansid ja peened valikud nõuavad rohkem tähelepanu kui hiire kasutamine. Kui ühendus on aeglane või ekraanil on palju väikeseid juhtnuppe, võib kaugjuhtimine tunduda kohmakas. Sellise töö jaoks ei valiks ma telefoni, kui mul on võimalik kasutada arvutit.

Teine võimalik väsimusallikas on vajadus olla ühenduse ajal valvas. Kaugabi ei ole tegevus, mille puhul võiks lihtsalt ekraani käima panna ja unustada, mis toimub. Jagad ligipääsu või annad juhtimise üle, seega tasub jälgida, milliseid toiminguid tehakse. Eriti tuttava abistamisel on lihtne minna liiga kiiresti edasi, kuid rahulik selgitus ja iga olulise muudatuse üle kontrollimine on parem kui pimesi klõpsimine.

Arvustusi on 43 000, mis tähendab, et kasutajatel on olnud palju eri kogemusi. Mina ei võtaks ühtki hinnangut tõendina, et rakendus sobib kõigile: kaugühenduse mugavus sõltub sellest, kas vajad juhuslikku abi, regulaarset ligipääsu või hoopis lihtsat ekraanijagamist. Kui minu töö piirdub dokumentide vahetamisega, on AnyDesk tõenäoliselt tarbetult suur tööriist. Kui aga pean teise seadme ekraanil päriselt tegutsema, on selle kaugjuhtimise mõte selge.

Kellele see jääb telefoni alles?

AnyDesk Remote Desktop sobib hästi inimesele, kes aitab regulaarselt lähedasi või töökaaslasi, ning kasutajale, kes tahab aeg-ajalt oma arvutisse eemalt pääseda. See on vähem sobiv inimesele, kes otsib ainult failide jagamist, ekraani esitlemist või püsivat mugavat töölauda telefonis. Sellistes olukordades võib pilveteenus, videokõne või päris arvuti olla lihtsam ja vähem tähelepanu nõudev valik.

Arendaja AnyDesk Software GmbH on loonud tööriista, mille kasu tuleb vajaduse tekkides kiiresti nähtavale. Mulle meeldib, et rakendusel on konkreetne roll: see aitab jõuda seadmeni, mis pole füüsiliselt käeulatuses. Samas ei pea ma seda igapäevaselt avama ega soovita hoida kaugjuurdepääsu aktiivsena ilma põhjuseta. Tasuta kasutus teeb proovimise lihtsaks, kuid isikliku töökorralduse jaoks loeb rohkem see, kas ühendad seadmeid piisavalt sageli, et lisasammud end ära tasuksid.

Pikaajalise otsuse teeksin pärast paari päris olukorda, mitte üksnes esimest edukat ühendust. Proovi telefonist teha üks kiire kontroll ja üks abistamisseanss; see näitab, kas puuteekraan sobib sinu ülesannetega ning kas ühenduse ettevalmistamine tundub vastuvõetav. Kui leiad end seda regulaarselt kasutamas, teenib rakendus oma koha hästi. Kui avad selle harva ja iga kord oleks lihtsam kasutada muud lahendust, pole põhjust seda harjumuseks sundida. Minu lõpphinnang on tasakaalukas: see on praktiline varutööriist ja hea kaugabi kanal, kuid selle väärtus püsib ainult siis, kui sul on päriselt vaja teist seadet juhtida.

Kui otsustad seda kasutada, hoia eesmärk lihtne: ava ühendus konkreetse ülesande jaoks, jälgi toimuvat ning lõpeta seanss kohe, kui abi on antud. Nii jääb AnyDesk kasulikuks tööriistaks, mitte järjekordseks rakenduseks, mis nõuab tähelepanu ka siis, kui seda tarvis pole.

Enne kui teed sellest tööharjumuse

Kui kaalud äppi just töö jaoks, erista kiiret pääsu ja pidevat töölaua kasutamist. Näiteks võib väike ettevõtja eemalt vaadata, kas arvutis avanev rakendus töötab, või aidata kolleegil ühe seadistuse leida. Sellise üksiku toimingu jaoks on kaugjuhtimine otstarbekas. Kui aga kogu tööpäev koosneb arvutis kirjutamisest, kujundamisest või tabelite täitmisest, tasub valida töökoht, kus saad kasutada täissuuruses ekraani ja klaviatuuri. Telefon on siin pigem varuuks, mitte põhivärav.

Enne esimest päris hädaolukorda proovi ühendust mõlema poolega rahulikult läbi. Tee kindlaks, et tead, millist seadet kavatsed juhtida, ja lepi teise kasutajaga kokku, kuidas ta seansi ajal suhtleb. See ei ole keerukas ettevalmistus, kuid vähendab segadust just siis, kui kellelgi on kiire. Samuti annab proovimine ausa vastuse küsimusele, kas sinu seadmete kombinatsioon ja ekraanisuurus sobivad sinu tavapärasteks toiminguteks.

Millal valida mõni lihtsam lahendus?

AnyDesk ei ole kõige otsem valik iga olukorra jaoks. Kui tahad üksnes koosolekul oma ekraani näidata, ei pruugi kaugjuhtimise võimalust üldse vaja minna; videokõne jagamisfunktsioon hoiab töövoo lihtsamana. Kui soovid saata dokumendi, on jagatud kaust või pilveteenus üldiselt arusaadavam kui teise inimese arvutisse sisenemine. Kaugjuhtimise eelis ilmneb siis, kui vajalik sisu või toiming on seotud just selle teise seadmega ning pelgast vaatamisest ei piisa.

Ka alternatiivide vahel valides mõtle sellele, kes ühendust kasutab. Tehniliselt vilunud inimene võib hinnata otsest ligipääsu, kuid vähem kogenud kasutajale võib kaugseanss tunduda ärev, sest keegi teine näeb või juhib tema ekraani. Sel juhul võib telefonikõne koos lihtsate juhistega olla parem, kui probleem on väike ja kasutaja soovib ise tegutseda. Minu jaoks on hea kaugabi selline, kus teine inimene saab aru, mida parasjagu tehakse, mitte lihtsalt ei loovuta juhtimist.

Seetõttu ei mõõda ma rakenduse väärtust selle järgi, kui sageli seda avan, vaid selle järgi, kas see lahendab mõne korduva või tülikalt kauge probleemi paremini kui lihtsamad vahendid. Kui saan selle abil kiiresti kontrollida arvutit või juhendada kedagi ekraanil, jääb see mõistlikuks tagavaravõtmeks. Kui kasutus piirdub failide saatmise või ekraani näitamisega, valin vähem samme nõudva lahenduse. Nii püsib rakendusel telefonis põhjendatud koht ka pärast esmast uudishimu kadumist.